Esiteks on suur osa spämmi kirjade saajatest selle ise endale kaela kutsunud:
- Oma meili aadress on sisestatud mingitele interneti kontakti vormidele ilma teadmata, mis sellega tehakse ja kuidas seda kasutatakse
- meili aadress on kergelt ära arvatav kujul info ät firmanimi.ee või firmanimi ät firmanimi.ee on mõlemad enim levinud aadressikujud. Inglise keelses ärimaailmas domineerivad eesliitena support, bill, sale, order jne.
Teiseks on enamus saatjaid firmad ise
- Firma on sisestanud oma meili aadressi majandusaasta aruandes ja Eesti Äriregistrist on selle teada saanud Krediidiinfo.ee ning müünud andmebaasina teistele firmadele edasi.
Kolmandaks usuvad väiksema interneti alase kogemusega firmad, et masspostitus võiks olla hea ja tõhus kanal enda olemasolu teavitamiseks. Seejuures jäetakse tähelepanuta asjaolu, et kas nemad ise on mõne firma späm kirja peale astunud tollega kontakti ja äkki isegi midagi tellinud või ostnud. Kuigi ühelegi vastavale uuringule ei ole võimalik hetkel viidata, siis subjektiivselt arvates võib oletada, et 98 % kirjadest ei ole nende saajate poolt mingisugust reageeringut esile kutsunud.
Neljandaks on spämmi saatmine omaette tööstusharu, kus väike osa kasumi teenijaid ehk andmebaasi koostajaid ja saatjaid püüavad ühevõrra lollitada nii postituse tellijaid kui oma postkasti kakamise vastu võitlevaid kümneid tuhandeid sunniviisiliselt andmebaasi sattunud kasutajaid.
Filtrid späm kirjade vastu võitlemiseks
Loetelu siin avaldatud späm e-mailide saatjate domeenide kohta, et iga kasutaja saaks nende abil blokeerida ka edasisi soovimatuid sõnumeid, hakkab asuma esileheküljel. Nimekiri ei ole täielik, sest mõni siin avaldatud kiri võis jääda tähelepanuta või kasutasid nad teisi späm kirjade saatmise nimekirju ja pole selle tõttu siin avaldatavate postkastide peale kirjutanud.