|
Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadusesse on sisse kodeeritud konflikt. Veevarustuse ja heitvee teenuse hinna kehtestab kohalik omavalitsus, kuid enamik vee-ettevõtjaid on täielikult või osaliselt munitsipaalomandis. Seega kehtestab vee-ettevõtjas osalev kohalik omavalitsus ise oma osalusega ettevõtja teenusele hinna. Ettevõtja ja omanik ootavad loomulikult kasumit.
See on viinud seisuni, kus nt AS Tallinna Vesi teenis 820 miljoni krooni suuruse käibe juures 330 miljonit krooni kasumit pealinlaste taskust. Käiberentaablus on üle 30%, kuigi Euroopa praktikas on vee-ettevõtjate kasumimäär ca 10%. Seepärast on paljudel juhtudel vee hinnad on põhjendamatult kõrged.
• Vee- ja heitvee hindade kooskõlastamine tuleb anda Konkurentsiameti pädevusse, mis tagaks vee hindade läbipaistvuse ning viiks põhjendatud tulukuse määrad kooskõlla Euroopa praktikaga.
• Teeme ettepaneku, et ei analüüsitaks ainult hinnatõuse, vaid ka praeguseid sisendkulusid, mis võiks kaasa tuua ka hinnalanguse.
• Eesti Omanike Keskliit on kategooriliselt vastu erandite tegemisele AS Tallinna Vesi osas. Alates teatud tarbijate arvust peavad kõigi vee-ettevõtjate taotlused hinna kehtestamiseks kuuluma kooskõlastamisele Konkurentsiametiga. Kooskõlastamiskohustusest ei tohi vabastada ka vee-ettevõtjaid, kellel on juba sõlmitud kohalike omavalitsustega pikaajalised halduslepingud.
Kaugkütteseadus nõuab juba praegu soojusettevõtjatelt Konkurentsiametiga või kohaliku omavalitsusega müüdava soojuse piirhinna kooskõlastamist või hinnavalemi kehtestamist.
Kuid vaatamata sellele ja nafta hinna langusele soojuse hinnad ei lange üldse või ei lange piisaval määral. Seadus ei sea soojusettevõtjale kohustust sisendkulude languse korral esitada taotlust hindade langetamiseks.
• Soojusettevõtjatele tuleb panna seadusega kohustus esitada ise piirhinna alandamise taotlus.
• Juriidilise isiku poolt taotluse esitamata jätmise eest olukorras, kus soojuse tootmiseks ostetava kütuse hind või teiselt soojuse tootjalt sisseostetava soojuse hind langes- karistatakse rahatrahviga.
• Samuti tuleb anda Konkurentsiametile (või väiksemates asulates, kus tootmismaht aastas jääb alla 50 000Mwh kohalikule omavalitsusel) võimalus ise algatada menetlus piirhinna korrigeerimiseks ning ka piirhinda korrigeerida.
• Tuleb kehtestada meetmed, et Konkurentsiameti või kohaliku omavalitsuse järelevalve oleks perioodiline ja tõhus ning tarbijad maksaksid teenuse eest õiget hinda.
Sarnaselt kaugküttele on maagaasiseaduse järgi Konkurentsiametiga kooskõlastamise nõue ka kodutarbijatele maagaasi müügil. Seejuures peab turgu valitsev gaasiettevõtja Konkurentsiameti nõudel tõendama müügihinna vastavust maagaasiseaduse nõuetele ning Konkurentsiametil on õigus nõuda selle piirhinna seadusega kooskõlla viimist.
Vaatamata sellele ei ole aga gaasi hind kodutarbijatele langenud. Mida kauem gaasiettevõtja venitab hinna langetamisega, seda suuremat tulu ta teenib, kodutarbijad peavad teenuse eest maksma aga liiga palju.
• Gaasiettevõtjatele tuleb panna seadusega kohustus esitada ise piirhinna alandamise taotlus.
• Juriidilise isiku poolt taotluse esitamata jätmise eest olukorras, kus sisseostetava maagaasi hind langes, karistatakse rahatrahviga.
• Konkurentsiametile võimalus ise algatada menetlust piirhinna korrigeerimiseks ning ka piirhinda korrigeerida.
• Sarnaselt kaugkütteseadusega tuleb seada sisse võimalus siduda gaasi hind sisseostetava toorme hinnavalemiga, mis võimaldaks liigteenitud kasumi korral aasta lõpus hinnakorrektsiooni.
• Tuleb luua meetmed, et Konkurentsiameti järelevalve oleks perioodiline ja tõhus ning tarbijad maksaksid teenuse eest üksnes õiget hinda.
www.omanikud.ee
|
